Purtse jõgi - vana nimega IISE

Purtse jõgi oli Askälä rahvale Hiie (Iie) jõeks, mis oli saanud nime pühapaigast ta alamjooksul. Kuna enamikus eesti murretes puudub sõna alguses “h” täht, on see selgeks viiteks muistsele kõnepruugile.
“Iis” ja “Iie” polnud sakstele hääldamiseks paslikud ning Hiie jõest sai Ise jõgi (rahvasuus “Iise”). Aja möödudes kadus seegi maakeele jäänuk. Purdiste aadlisoo järgi omandas asula jõe alamjooksul nime Purtz, mis lõpuks ka jõe enda nime ära muutis.

Purtse jõgi algab Tudu lähedalt Punasoo idaservast, läbib Püssi ja Lüganuse ning suubub Purtses Soome lahte. Jõe pikkus on 51 km, valgala – 810 km², aasta keskmine vooluhulk Lüganuse lävendil – 6,67 m³/s.
Jõgi erineb tüüpilistest Põhja-Eesti jõgedest, sest tal puudub paeastangult langev juga.  Voolates piki paealuspõhja riket asendab astangut pikal langusel kärestikuline voolus.  Purtse on küllap kõige ägedamate kärestikkudega jõgi Eestimaal.  Oma veskites jahvatas ta härrade ja talumeeste vilja juba sellest ajast, kui käsikivi tootlikkus ajale jalgu hakkas jääma.
Kirjutaja teab ja mäletab mere poolt loetledes järgmisi veskeid: Sillaoru veski, Napa villaveski, Kallikorma ehk Madis-Antsu veski ja Lehtmetsa veski.  Sillaoru veskis jahvatati peamiselt peenikest püülijahu.  Lehtmetsa jahuveski juurde kuulus ka saeveski.
Veskitele jõudu andnud kärestike kõrval on jõel ka aeglase või keerleva vooluga võrendikke ehk Lüganuse keeles – hauakohti. Taas mere poolt alustades võib nimetada Napa hauda jõekäänus, Paavo hauda, Hannuse hauda Roodu jõe ja Purtse jõe ühinemiskoha lähedal, sealt mõnikümmend meetrit edasi kivitagust Näkihauda ning Köstrihauda kirikusilla idapoolsest otsast kümmekond meetrit allavoolu.  Küla jutu järgi olnud see viimane just latikate meelispaik.
Kalaliikide arvukuselt ja kalarikkuselt Purtse jõele kuni 1930. aastate teise pooleni Eestimaal vaevalt küll võrdset leidus.  Lisaks lõhedele ja vähkidele, mille poolest jõgi kuulus oli, andsid külarahvale ja -kassidele toidust särjed, ahvenad, haugid, silmud, latikad, lutsud, harjused.  Viimast kutsuti külakeeles “mätu”.  Piisavalt jagus röövkaladele eineks rünte, viidikaid ja muud prügi.  Purtse jõest on püütud ka angerjat.  Kevadel ja sügisel lasti suurvee ajal veskitammid lahti ning kala liikus merest jõge mööda üles.

Tähtsamad lisajõed:
- vasakpoolsed: Hirmuse (Soonurme) - 22 km ja Erra (Koljala) - 21 km; viimane voolab enne Purtse jõkke suubumist Uhaku karstialal ca 400 m ulatuses maa all. Suubub Purtse jõkke allikatena umbes 0,5 km Lüganuse sillast Kiviõli poole.
- parempoolsed: Ojamaa - 29 km ja Kohtla (Roodu) - 29 km. Kohtla jõgi on ülemjooksul Ereda küla kohal ühendatud Ojamaa jõega ca 9 km pikkuse kanaliga.

Erra jõgi on oma alamjooksul maa-alune salajõgi. Jõudnud Uhaku karstialale, lõpeb jõe maapealne vool Suurhauaks kutsutud kurisus, kuid tee maa alla algab juba enne Suurhauda.
Aeg on kuivatanud Lüganuse kaardilt ja maastikult kirikukroonikas mainitud Napa jõekese, mille lätted olid kusagil Kestla ja Koljala vahel rabas. Sealt kandist on suundunud ja suundub veesängikesi nii mere kui Purtse jõe poole. Sisse on varisenud suur osa Erra jõe maa-alusest sängist Uhaku karstialal, mis vanasti olevat pakkunud kohalikele elanikele vaenlaste eest varju.

 

Ule_Vaevavete.pdf

pdf, 10,2M, 09/03/11, 274 downloads

Lüganuse tee 14, Lüganuse alevik, Lüganuse vald, Ida-Virumaa, tel. 56494115, iise@iise.ee