Kaevandused


AD 1930 - Kiviõlis alustati põlevkivi maa-alust kaevandamist.
Moodustati Virumaa Elektri Aktsiaselts, mille eesmärgiks oli rajada elektrijaamu ja ülekandeliine ning viia elekter tööstusettevõtete kõrval ka küladesse. Ettevalmistusi hakati tegema aega viitmata. Seda kinnitavad aastanumbrid “1930” Lüganuse külavahele paigaldatatud elektriliinipostidel. Postid olid immutatud Saksamaal. Algas Narva-Kiviõli kõrgepingeliini ehitus, kuid selle kasutamiseks pidi Kreenholm saama loa kasutada Narva joa veejõu kasutamiseks, et suurendada oma tehase hüdroelektrijaama võimsust.

AD 1932 - 29. mail kirjutas “Postimees”:
“Virumaa Õlikivi tööstuse roiskveed suubuvad Purtse ja Kohtla jõgedesse, mürgitades seal kalu, kuid sellest suurem olevat kohalikkude põllumeeste kahju ja häda: jõeäärsetel heinamaadel roiskvett sisaldav vesi rikub heinasaagi, nii et see muutub kõlbmatuks loomadele söömiseks.”

AD 1933 - 22. veebruaril kirjutas Postimees: “Kütte-Jõu põlevkivikaevandus läks neil päevil täielikult üle elektrijõule, kusjuures valgustusenergiat annab Kütte-Jõule Kiviõli kaevandus, kes omakord saab elektrit Kreenholmi elektrijaamast.”
Küttejõus rajati maa-alune põlevkivikaevandus.
Kiviõli õlitehase toodanguks oli 30.000 tonni põlevkiviõli ja 4000 tonni põlevkivibensiini aastas. Koos kaevandusega anti seal tööd ca 700 inimesele.
Purtse kalurid said rekordilise lõhesaagi. Sügispüügiga teeniti 1800-2300 krooni mehe kohta. Püssi jaamast saadeti päevas Tallinna poole teele 50-80 puuda lõhet.

AD 1934 - Purtse kalurid teenisid lõhe sügispüügiga 1000-1500 krooni mehe kohta. Suure saagi lootuses muretseti võlgu üha uusi lõherüsasid, ent juba järgmisel aastal tabas kogu ettevõtmist krahh. Rajatud põlevkiviõlitehased olid teinud oma töö ning kuulsast lõhejõest sai reoveekraav. Kogu ranna peal lasus 25 000 kroonine võlakoorem. Lõplikult nullis selle alles nõukogude võim, kes samas üha suureneva usinusega jõe reostamist jätkas.

AD 1936 - Juuni esimestel päevadel alustas Virumaa Elektri Aktsiaselts Püssi elektrijõujaama ehitustöödega. Põlevkiviküttel elektrijaam rajati raudtee äärde Purtse jõe paremale kaldale, umbes üks kilomeeter Püssi raudteejaamast. Jaama võimsuseks oli projekteeritud 4,800 MW. Kogu veehulk katelde toiteks ja turbiinide kondensaatorite jahutuseks võeti jõest ning vee paisutamiseks rajati umbes pool kilomeetrit allavoolu tamm. Aasta lõpuks oli elektrijaam põhiliselt valmis.

AD 1937 - veebruaris hakkas Püssi elektrijõujaam elektrit tootma. Narva-Kiviõli kõrgepingeliini hakati toitma nüüd mõlemast otsast. Püssi raudteejaama juurde rajati puurkaev ning puurimise ajal toimus seal mitu ootamatut gaasipurset. Tõenäoselt oli metaangaas pärit organogeensetest jäävaheaegsetest setetest. Anti käiku ASi Eesti Kiviõli” teine kahe tunnelahjuga õli- ja bensiinitehas, mis võis ümber töödelda 800 tonni põlevkivi ööpäevas. Tehase lähedale rajati raudteejaam.

AD 1940 - 23. juulil kuulutati maa “kogu rahva omanduseks” ning pangad ja suurtööstusettevõtted – nende hulgas aktsiaseltsid “Eesti Kiviõli” ja “Küttejõud” – riigi omandiks. Aktsiaseltsist “Eesti Kiviõli” sai Kiviõli Põlevkivikeemia Kombinaat.

 

Lüganuse tee 14, Lüganuse alevik, Lüganuse vald, Ida-Virumaa, tel. 56494115, iise@iise.ee